Mehaaniline klaviatuur on kõrge koostekvaliteediga ning kasutab reeglina klahvide all vedrulüliteid. Erinevad lülitid on kasutamiseks erinevatel eesmärkidel – trükkimisest arvutimängudeni.
Esimene enamlevinud mehaaniline klaviatuur oli IBM-i Model M, mille tootmine algas 1980. aastatel. 1990. aastatel võeti kasutusele membraantehnoloogia, mis oli mehaanilistest lülititest oluliselt odavam. Täna kasutab 90% klaviatuuridest just seda odavat tehnoloogiat, mille kasutuskogemus ning tunnetus jätab soovida.
Kaasaegsed mehaanilised klaviatuurid kasutavad erinevat tüüpi lüliteid. Üheks enamlevinumaks tootjaks on Cherry, mis asutati 1953. aastal USA-s, kuid kolis 1967. aastal Saksamaale, kui ettevõtte osteti ära ZF Friedrichshafen AG poolt.
Cherry on tuntuks saanud tänu oma Cherry MX lülititele, mida kasutavad ka teised lülitite tootjad oma disaini lähteallikana. Lüliteid nimetatakse nende värvi järgi – iga värvi lüliti on erinevate omadustega – klõpsuga heli, kombatav tagasiside klahvivajutusel, ning klahvivajutuse raskus.
Kalhvivajutuse raskus määrab, kui palju jõudu on vaja rakendada klahvi vajutamiseks. Mehaanilistel klaviatuuridel jääb se reeglina 45 kuni 60 grammi vahele.
Klahvivajutuse aktveerumiskaugus määrab, kui palju peab klahv liikuma vajutuse registreerumiseks. Mehaaniliste klaviatuuride puhul jääb see keskmiselt 2 mm juurde.
Kombatav tagasiside määrab, kas kasutaja tunnetab nupuvajutusel füüsilist tagasisidet, mis tähendab nupuvajutuse registreerumist. Eriti kasulik neile, kes suudavad trükkida ilma klaviatuuri vaatamata.
Müratase on oluline askpekt mehaaniliste klaviautuurde puhul, kuna nad on kindlasti valjemad kui membraanklaviatuurid. Erinevatel lülititel on erinev müratase – kõige valjemad on klõpsuga (clicky) lülitid.
Lüliti tüübist sõltub klaviatuuri kasutuskogemus. Kuna lülitite omadeused on erinvad, siis klaviatuuri valimisel tuleks kindlasti valida endale sobivate omadustega lüliti.
Lineaarsed lülitid on kõige lihtsamad – liiguvad ülevalt alla ning ei anna klahvivajutuse kohta eraldi tagasisidet. Enamlevinumad lülitid on MX Red ja MX Black. Neid lüliteid eelistavad eelkõige arvutimängurid, kelle jaoks on olulisel kohal näiteks kiired mitmekordsed klahvivajutused.
Cherry MX Red lüliti. Allikas: cherrymx.de 
Cherry MX Black lüliti. Allikas: cherrymx.de
Kombatava tagasisidega (tactile) lülitid pakuvad klahvivajutusel ka kombatavat tagasisidet, mis annab märku klahvi aktiveerumisest. Enamlevinum lüliti on MX Brown. Universaalne lüliti, mis sobib nii trükitöö tegijale kui arvutimängurile.
Klõpsuga (clicky) lülitid pakuvad klahvivajutusel lisaks kombatavale tagasisidel ka omapärase klõpsu. See aitab paremini aru saada, millisel hetkel on klavivajutus toimunud. Enamlevinum lüliti on MX Blue. Neid lüliteid eelistavad inimesed, kes tegelevad trükitööga.
Cherry MX Brown. Allikas: cherrymx.de 
Cherry MX Blue. Allikas: cherrymx.de
Lisaks Cherry lülititele on turule tekkinud ka mitmeid teisi – Matias, Kailh, Gateron, Zealios jpt. Ka need tootjad lähtuvad oma lülitite tootmisel ülal kirjeldatud kasutuskogemusest, tehes omapoolsed korrektuurid klahvivajutuste raskusele ning tagasisidele.
Mehaanilised klaviatuurid annavad ühele enamlevinud lisaseadmele täiesti uue väärtuse. Lülitid, korpus, programmeritavad funktsiooniklahvid, taustavalgustus ning mitmed muud omadused on kordades kvaliteetsemad kui massturustatud klaviatuuridel.
Mehaaniliste klaviatuuride plussid:
- Vastupidavamad ja töökindlamad kui membraanklaviatuurid
- Trükkimine on kiirem ja lihtsam
- Nupuvajutused registreeruvad paremini
- Pakuvad trükkimisel kasutajale paremat tagasisidet
- Täpsemad
- Mugavamad
Mehaaniliste klaviatuuride miinused:
- Kallimad kui membraanklaviatuurid
- Raskemad kui membraanklaviatuurid
- Valjemad kui membraanklaviatuurid
- Õige klaviatuuri valimine võib olla keeruline, kui puudub varasem kogemus
